Eesti keeles
Keskpärasuse lõksust välja
Neveli Niit on Haapsalust pärit südikas noor naine, kes omandas nn esimese hariduse Balti Filmi- ja Meediakoolis audiovisuaalse meedia erialal. Ligikaudu kolm aastat tagasi sukeldus Neveli tehnoloogia- ja startupimaailma, kui oma ideed piiriülese tiimiga Kesk-Läänemere programmi koostööprojekti Startup Passion käigus prototüübiks arendama asus. Omandatud teadmiste tulemusena jõuti idufirmani, millega 2017. aastal ka Ajujahi kolmekümne parima sekka pääseti. Täna on Neveli ettevõtja, sealhulgas start-up-ettevõtte Ridline juht, kes igapäevaselt aitab ja julgustab ka ise alustavaid ettevõtjaid (eriti loomeinimesi) reaalseid samme astuma.
Neveli on end alati keskpäraseks pidanud. „Olen ikka mõelnud, et olen selline inimene, kes pole otseselt milleski väga hea. Kui asusin õppima filmikooli ning tegelema produktsiooni ettevalmistamisega, sain aru, et mul on oskus näha suurt pilti ja mõelda pikas perspektiivis. Avastasin, et naudin eestvedamist ja vastutuse võtmist – sellest sai miski, milles end viimaks heaks pidada sain. Ka häkatonidel (programmeerimismaratonidel – toim.) osaledes mõistsin, et ma pole küll otseselt ühegi valdkonna spetsialist, kuid oskan küsida õigeid küsimusi. Mul on oskus siduda erinevaid tahkusid ühte meeskonda, et tekiks sünergia ning uus tulem.“ Seejärel asus Neveli endas teadlikult just neid omadusi edasi arendama.
Ideest prototüübini – varajases etapis äriideed reaalsuseks
Neveli liitus projektiga Startup Passion, kui tal oli olemas vaid esialgne idee – mõte luua tarkvara, mis aitaks kontserdikorraldajatel artistidega paremini suhelda ja esinemisvajadusi täpsustada. Seejuures ei olnud tal tehnoloogiamaailmast õrna aimugi, näiteks ei teadnud ta, mis on front-end ja back-end (andmete esituskuju ja andmed ise – toim.) arendaja vahe. Idee osas oli Nevelil ja mõnel tema mõttekaaslasel juba loomehäki – Digix Creative Hackathon – peaauhind taskus, kuid siiani oli tegemist pigem hobiga.
„Soovisime jõuda oma ideega kusagile ning saada aimduse sellest, milline lahendus tulevikus välja nägema võiks hakata. Samuti tahtsime teada, mida meie sihtgrupp sellest arvab – kas tootel oleks turgu, ehk leiduks ka mõni varajane kasutaja.“ Projekti Startup Passion lõpusirgele jõudes oli tiim välja arendanud prototüübi, mis oli küll kaugel ideaalsest, ent mille põhjal saadi edasi liikumiseks ülimalt väärtuslikku tagasisidet.
Neveli tõdeb, et hiljem idufirmaga tegelema asudes jäi tal teadmistest puudu ja nn pehmel baasil oli pisut keeruline edasi liikuda, mistõttu läks ta õppima TalTechi turunduse ja juhtimise eriala. „Kui olin haridusteed taas alustanud, täheldasin, et oleks hea, kui teaksin rohkem ka tarkvaraarendusest. Seetõttu läbisin lisaks Eesti Kunstiakadeemias suveülikooli kursused, lugesin raamatuid ja õppisin iseseisvalt juurde. Mõistsin, et mind väga huvitab teenusedisain – kuidas saab inimene väga hea kogemuse, mil moel põhi- ja lisateenused aitavad probleemi võimalikult hästi lahendada. Erinevate tahkude ja mõttemaailmade ühendamine on minu jaoks üks põnevamaid teemasid.“
Piiriülene koostöö kui hüppelaud
Projekti Startup Passion eesmärk oli uute piiriülese ettevõtete moodustamine, kuid Neveli ettevõtmise puhul päris nii ei läinud. Hiljem Ridline’iks välja kasvanud tiim koosnes esialgu lisaks Nevelile ja mõnele teisele eestlastest meeskonnaliikmele Iraani päritoluga UX-disainerist ja Riia mainekast majandusülikoolist SSE Riga pärit äriarendajast. „Tiimidesse jagunemine käis üsna kiiresti, enamjaolt siiski keele ja kultuuri alusel. Sellise meeskonna koos hoidmine, olles parajasti ise alles lapsekingades, oli pärast projekti lõppemist äärmiselt keeruline.“ Siiski nendib Neveli, et saadud kontaktid on hindamatu väärtusega.
Projekt Startup Passion oli mõeldud ettevõtluskogemusteta noortele, et arendada ideest korralik äriprojekt. „Ma ei olnud kunagi julgenud mõelda, et ka mina võiksin teha midagi, mis justkui läheb vastuvoolu sellele, kuidas on harjutud tegema ja mõtlema. Olin veendunud, et meie meeskonna poolt välja arendatud lahendus aitaks inimestel kokku hoida niivõrd palju aega ja energiat, mistõttu tundus loogiline, et inimesed võiksid hoopis seda süsteemi kasutada. Sellepärast julgesingi teha lükke ja liituda projektiga, mis oli tegelikult üsna hirmutav. Me ei teadnud, mis meid ees ootab – tegemist oli võistlusega, keegi langes alati välja, pidime pidevalt täitma erinevaid ülesandeid.“ Neveli nendib nüüd, et tagantjärele mõeldes olid nad üsna rumalad. „Me ei teadnud mitte midagi – mis on disainmõtlemine, mida tähendab ühe probleemi lahendamine, millel võib olla mitu potentsiaalset lahendust.“
Töögrupi toimimine vs meeskonnatöö
Neveli tõdeb, et meeskonnatöö ise, mis võib pealtnäha tunduda äriidee väljatöötamisel ja prototüübiks arendamisel üks kergemaid aspekte, ei ole tegelikult üldse nii lihtne. Kuidas saada üks töögrupp toimima kui meeskond? Tiimitööd ei maksa alahinnata. Neveli võrdleb meeskonnatööd startup-ettevõttes kullakaevamisega, mille puhul kaevatakse koopas, kus on küll palju mulda, ent seda, kas jõutakse ka kullani välja, enamjaolt ei teata. Noore ettevõtja sõnul osutus lisaks motivatsiooni hoidmisele üsna keeruliseks küsimus, kuidas jõuda selleni, et meeskonnaliikmed teaksid, mille nimel ja kuhu liigutakse, ning mil moel leida suund, mis kõigile sobib.
Neveli tõdeb, et Skype’i ja videosilla teel on üsna keeruline teha meeskonnatööd, eriti kui mängus on joonised ja muu sarnane. „Ma ei olnud kunagi töötanud koos meeskonnakaaslaste ja mentoritega, kes olid paljude teemade osas nii erinevatel arvamustel. Ka keelebarjäär ei teinud olukorda kergemaks. Peab õppima topelt – nii sisuteadmisi kui konkreetsete terminite kasutamist mitmes keeles, et kõik mõistaksid üksteist ühtemoodi.“
Teadmised, mida ei saa koolipingist
Üheks olulisemaks abiks oli Neveli sõnul projekti Startup Passion väga hea mentorvõrgustik. Nii Eestist, Lätist kui Soomest pärit mentorid olid kokku puutunud erinevate majanduskeskkondadega ning oskasid seega väga hästi äri arenduses tekkivaid probleeme ette näha ja lahendada. „Mentorid olid ettevõtjad, mitte pelgalt teoreetikud, kes aitasid meil fookust hoida, lastes meil endilt pidevalt küsida, miks peaks klient valima just meie, mitte kellegi teise toote, ning kuidas meie toode kliendi probleemi lahendab.“
Üheks väga oluliseks edu teguriks peab Neveli aktiivsust ja erinevaid võimalusi enese ja oma oskuste arendamiseks ja proovile panemiseks. Näiteks hoiab ta silmad lahti, kui mõni põnev programm või projekt on tegevusi alustamas. „Mina ei oleks täna see inimene ilma selliste programmide, projektide ja üritusteta. Ülikooliharidus on kui aluspinnas, millelt edasi liikuda, kuid päriselu toimib tihti teisiti. Sestap tasub kinni haarata erinevatest võimalustest ja liituda näiteks mõne projekti või häkatoniga. Selliseid teadmisi ei saa koolipingist.“ Samuti on taolised üritused tihti inspireeriva iseloomuga. Näiteks sündis Nevelil pärast esimesi häkatone ja läbitud programme otsus õppida juurde midagi, mis oli talle abiks ärijuhtimisel ning tema edasiste tegevuste mõtestamisel.
Rohkem loomeinimesi ettevõtjaiks
Neveli julgustab teisigi ettevõtlusteadmisteta inimesi tegutsema ja samuti liituma erinevate projektidega, mis senised teadmised ja oskused proovile panna võimaldaksid. „Julgen väita, et Eesti loomingulised naised ei julge eriti esimesi samme astuda. Olen täheldanud, kuidas tihti mõeldakse, et ettevõtlus on justkui lõplik, millest tagasiteed ei ole, ehkki tegelikult võib alguses samal ajal rahulikult päevatööd edasi teha. Oluline on lisaks inspiratsiooni otsimisele ja leidmisele võtta ette reaalsed tegevused, ümbritseda end sarnaselt mõtlevate inimestega ning visata ennast külma vette ja olla avatud erinevatele võimalustele.“
Samuti aitab Neveli iga päev alustavaid ettevõtjaid, kes on alles idee tasandil, kuid ei tea veel, millest alustada või milliseid kriitilisi küsimusi enda käest küsida. Ta soovib üha enam aidata ka eelkõige loomeinimesi, et nad ei peaks tegema ilmtingimata sama mis Neveli – täiesti uut eriala õppima asuma. „Arvan, et loomingulised inimesed on tegelikult juba eos eelkõige tänu oma probleemilahendusoskustele väga head ettevõtjad, lihtsalt nad ise veel ei tea seda.“
Neveli jagab meelsasti oma kontakti inimestele, kes tunnevad, et tahaksid millegagi pihta hakata, kuid pole päris kindel, kas ja kuidas. Kui ka Sina kuulud eelnevalt kirjeldatute sekka, võta Neveliga julgelt ühendust meiliaadressil neveli@niit.ee.
